Metsa hind - kuidas kujuneb metsa hektari hind?

Metsa hinda on metsaomanikul alati kasulik teada, kuid kuidas saada metsa hinda teada? Metsamaa hinna määramisel on olulise tähtsusega järgmised tegurid: metsamaa asukoht, viljakus, metsamaa pindala ja materjali kogumaht. Viimase puhul mängib rolli ka see, kui suur osa metsamaterjalist sobib raie teostamiseks.

Sageli arvatakse, et metsamaa keskmine hektarihind sõltub sellest, kui palju ühes piirkonnas metsa on. Tasub teada, et piirkonna metsarikkus ei mängi rolli, vaid olulisel kohal on geograafilised tegurid nagu aluspind või ligipääs.

Ligipääs kinnistule


Metsamaa, kuhu pääseb teedega paremini ligi, muudab erinevad raiega, istutamisega, maaparandusega või teised metsa majandamisega seotud protsessid lihtsamaks. Metsamaa asukoht on atraktiivne seal, kus on lähedal rohkem asustatust ehk erinevaid metsaühistuid või kokkuostjaid. See võimaldab raie tulemusel metsamaterjali kiiremini realiseerida.

metsa hind eestis

Mullastik kinnistul

metsamaa hind

Mida viljakam on metsamaa mullastik, seda kiiremini puit kasvab ning metsamaa kvaliteet tõuseb. Mulla viljakust nimetatakse boniteediks ning kõige parem hind tuleneb 1. ja 2. klassi boniteediga metsamaadelt. Seevastu 5. klassi boniteediga mullad ei ole viljakad ning langetavad metsamaa hinda. Boniteeti on võimalik kasvatada, kui metsamaa omanik tunneb mulla väärtust ning oskab seda õigesti hooldada.

Metsamaa aluspind ja kasvukohatüüp on omavahel seotud, sest metsamaa omanik peab teadma, milline puuliik sobib tema valdusele kasvama. Kui kasvukohatüüp toetab puistu liigilist koosseisu, siis suureneb metsamaa kvaliteet ja väärtus.

Metsamaa ja hektari hinna kujunemisel tasub pöörduda kvaliteetse ettevõtja poole, kellel on samas valdkonnas pikaajaliseid kogemusi. Meie eesmärk on kindlustada igale metsaomanikule võimalikult kõrge hind ning hoida metsamaa väärtus konkurentsivõimeline.

Kas raieõiguse müük mõjutab metsa hinda?


Raieõiguse müügi puhul on tegemist kasvava metsa müügiga, mille tulemusel metsamaa jääb omanikule alles. Metsa hektari hinda mõjutab sellisel juhul kinnistu ligipääs ja asukoht. Kui need tegurid on sobivad, suudab metsamaa kanda aastaringselt rasket metsatehnikat ning materjali edasimüük sujub kiiremini. Metsa hektari hind sõltub raieõiguse müügi puhul veel kasvavatest puuliikidest, puistu küpsusest ja metsamaa tervislikust seisundist (puistu haigused või kahjustused).

Metsamaa hind varieerub siis palju?

Metsamaa hinda kujundavad peamiselt: metsamaa asukoht, ligipääsetavus, mullastiku viljakus, kasvukohatüüp, metsakinnistu suurus, puistu vanuseline ja liigiline koosseis ning erinevad piirangud.

Metsamaad saab müüa tervikuna või üksnes raieõigust metsakinnistul (kasvava metsa müük). Parima hinna metsa eest saab kogu metsamaa müümisest, aga kui metsaomanik soovib kinnistut endale jätta, tasub valida raieõiguse müük.

Metsamaa hind sõltub puistu koosseisust. Küpses metsas võib hind ulatuda 20 000eur/hektari kohta, samal ajal noorendiku hind vaid 2500eur/hektari kohta. Metsamaa hind kasvab ajas, kuid raieõiguse hind on vastavalt puuliigiline 10-70eur tihumeetri kohta.



Kui olete müümas metsamaad, vaadake ka postitust METSA OST kus on kokku võetud põhilised metsa müüki puudutavad küsimused.

Vaadake ka postitust Metsamajanduskava mis on metsamajanduskava ning kuidas seda koostatakse.




Vastused peamistele metsaomanike küsimustele:

kinnistu hind

Kuidas toimub metsamaa müük?

Metsakinnistu ehk metsamaa müümine on notariaalne tehing, mille käigus vahetub kinnistusraamatus omandiõigus. Müügitehingu järel kuulub kogu valdus ostjale.

Müügitehingul on soovituslik kasutada notari deposiitkontot, mis kohustab ostja kandma notari arvele raha üle enne tehingut. Metsamaa müük sobib sellisele metsaomanikule, kes ei soovi enam kinnistut omada. Tulu metsama müügist on ühekordne, aga maksimaalne.

Enne metsamaa müüki tasub arvesse võtta:



1) Müügiobjektiks olevale maaüksusel tuleb tellida erapooletu metsahindamine, mis selgitab maa väärtuse

2) Kui puudub varasemaid kogemusi metsamaa müügiga, tasub küsida nõu metsaühistustelt ja puidumüügikonsulentidelt

3) Metsakinnistut ei soovita müüa mittenotariaalse tehinguga, ega ka esimesele pakkujale!



Kuidas toimub kasvava metsa raieõiguse müük?




Notariaalselt nimetatakse seda protsessi raieõiguse müügiks, mille käigus metsamaa omanik müüb metsateatise ja raieõiguse võõrandamise lepingu alusel kasvavat metsa, aga metsakinnistu jääb talle alles. Raieõiguse ostja teostab sobivatel tingimustel metsaraie ning realiseerib metsamaterjali. Metsamaa kasvava metsa all jääb metsaomanikule alles ning ostjal tuleb korraldada metsaraie ja metsamaterjali väljavedu.

Raieõiguse müügi korral tuleb olla tähelepanelik ostjate suhtes ning oluline on metsaomanikul koguda infot nii kokkuostjate kui ka lepingute kohta. Tasumine võib toimuda kindla hinna alusel või sortimenti väljatulekust sõltuvalt. Enne kasvava metsa müüki tasub arvesse võtta:

1) Metsaomanikul tasub küsida nõu ja infot metsaühistutelt või metsakonsulentidelt

2) Metsaomanikul tasub teada metsaseadust ja erinevaid õigusakte

3) Soovitatav on küsida mitu pakkumist, võrrelda neid omavahel, et saada parem hind.

4) Hinnast lähtumine ei ole ainuõige valik – oluline on ka töö kvaliteet ja usaldusväärsus

5) Raietegevuse järel on soovituslik metsaomanikul kontrollida kinnistu seisundit ja alles jäänud kasvav mets üle mõõta

6) Raieõiguse võõrandamise lepingus tuleb rõhku lisada detailidele, et risk metsaomanikule oleks võimalikult väike




Kas metsa tasub müüa metsaoksjonil?




Metsaoksjonite korraldajad hõlmavad „seaduslikke vahendajaid”, kes hakkavad metsa müüma oksjonikeskkonnas ning kutsuvad kokkuostjaid ja metsandusettevõtteid osalema. Kui oksjon lõpeb, arvestab metsaoksjoni korraldaja müügitulust endale komisjonitasu.

Metsaomanik ei saa metsaoksjonilt kindlasti maksimaalset tulu, eriti kuna komisjonitasud tuleb müügitulust ära maksta. Sellegipoolest on metsaoksjonid on mugavam ja kiirem viis metsamaa müümiseks. Ühtlasi on see võimalik saada turu enampakkumine, kuna sageli metsaomanikud ei oska ise oma metsamaa hinda määrata.

Mis on metsamajandamiskava?




Metsamajandamiskavaga puutuvad eelkõige kokku metsaomanikud, kelle kinnistute suurus ületab 5 hektarit. Sellisel juhul on raieõiguse saamiseks, metsamaa müügiks ja teisteks tehinguteks vajalik koostada metsamajandamiskava. Ühtlasi on see hea tööriist metsaomanikule oma maa väärtuse mõistmiseks ning hea ülevaate saamiseks. Metsamajandamiskava andmed kehtivad 10 aastat. Metsamajandamiskava koostamise eelised:

1) Metsaomanik teab, et mets ei ole kogu ulatuses ühesugune ning varieerub erinevate teguritega. Metsamajandamiskava annab tervikliku ülevaate kogu metsast.


2) Metsamajandamiskava toob välja metsa liigilise ja vanuselise koosseisu, puistu vanuse ja kvaliteedi, kasvukohatüübi, metsa tihenduse, metsaosade paiknemise ja puistu mahu – neid tegureid tasub teada metsaga seotud tehingute sooritamiseks ning metsamaa väärtuse hindamiseks

3) Metsamajandamiskava aitab analüüsida, milliseid raietüüpe kasutada, kui suures ulatuses ning milliste tegevustega arvestada raiutud metsamaal

4) Metsamajandamiskava soosib metsa kasvatamist ja uuendamist

5) Metsamajandamiskava on alus metsandustoetusteks

Kuidas valida raietööde teostaja?




Raietööde puhul on väga oluline lähtuda mitte üksnes soodsast hinnast, vaid taustainfost. Raietööde teostjal peavad olema pikaajalisemad kogemused, kvaliteetsed masinad ja tööriistad ning teadmised ja reeglid raiete teostamiseks.

Metsaomanikul tasub raietööde tarbeks küsida mitu pakkumist erinevatelt metsandusettevõtetelt Eestis. Kvaliteetsel metsandusettevõttel on olemas väljaõppega personal ning tipptasemel raietehnika, millest annavad ülevaate ka ettevõtte kodulehed, varasemad kliendid ja soovitused.

Kas ja kuidas saab metsaomanik ise puid raiuda?




Metsaomanikul on võimalik ise oma metsas puid raiuda, kuid seda teatud tingimustel ja piirangutega. Metsaomanikul on lubatud raiuda üksikpuid järgmistel tingimustel:


1) Kui puu on kuivanud, haigestunud või väärkasvuga

2) Kui puu ohustab elanikke, vähendab eluaseme kvaliteeti, on kahjuliku mõjuga keskkonnale või materiaalsetele väärtustele

3) Kui puu kõrvaldamine on näidustatud detailplaneeringu või haljastuskavaga

4) Kui puu asemele soovitakse istutada uus puu

Ühe metsakinnistu kohta on lubatud metsaomanikul puid raiuda kuni kakskümmend tihumeetrit aastas. Kui metsaomanik soovib sooritada suuremas mahus raiet, tuleb küsida keskkonnaametist metsateatis. Metsakinnistutel, mis on suuremad kui 5 hektarit, peab olema raie sooritamiseks koostatud metsamajandamiskava, kui see ületab 20 tihumeetrit aastas. Puu raiumine, raie äravedu ja koristus toimuvad isiku kulul, kellele on väljastatud raieluba.



Metsateatis - mis see on ja miks seda vaja on?




Metsateatis ehk raieteatis (raiepilet) on vajalik raie teostamiseks metsakinnistul. Metsateatis on vajalik, kui metsaomanik soovib kinnistul raiuda rohkem kui 20 tihumeetrit puitu aastas. Metsaomanik esitab Keskkonnaametile metsateatise:

1) Kavandavate raiete kohta (v.a. valgustusraie)

2) Metsakahjustuste kohta, mis pole kirjas metsaregistris

Metsateatist saab esitada metsaregistris, kõige kiirem võimalus on seda täita elektrooniliselt. Metsateatist saab edastada ka posti teel kinnistu asukoha järgsesse Keskkonnaameti kontorisse või tulla isiklikult kohale ja metsateatis vormistada.

Metsateatisest loe lähemalt meie postitusest metsateatis.

Metsa hind - Hindame teie metsa tasuta

Selleks võtke meiega ühendust helistades, või kirjutades meile läbi kontaktivormi. Lisaks võite lugeda ka meie postitusi: metsamajanduskavast või kuidas toimub metsa müük



Metsamaa ja Metsa Ost

Raieõiguse Ost / raied